Elu ilu ja valu
hetkedel, kui ta nägi oma tütreid õnnelikena.
Balzaci teose põhjal saab väita, et elu iluks on armastav naine ning toredad lapsed,
kes sinust hoolivad. Päris elus on selleks kõikvõimalikud materjaalsed ja mittematerjaalsed
väärtused, mis inimeste ellu rõõmu ning õnnetunnet süstivad. Selleks ei pea olema suur
hunnik raha toanurgas ega miljoneid maksev auto maja ees, ei, selleks võib olla kasvõi
kass, kes õhtul sülle hüppab ning nurruma hakkab. Pisaiasjad ongi need, mis elu ilusaks
ning elamisväärseks teevad. Ilu on ju siiski vaataja silmades.
Elus tuleb ette ka palju kurbust ning valu. Balzac on seda tõestanud rahaahnete
ning omakasupüüdvate tütardega, kes kasutava isa vaid rahastajana. Surivoodil saab
mees sellest isegi aru ning mõistab, kui tühi ning masendav tema elu tegelikult on olnud.
Ka valu saab mõista erinevalt. Kelle jaoks see füüsiline, kelle jaoks vaimne ning mõne
jaoks on see marerjaalne kahju