Raiskamine võtab tulevikult võimalused.
Kui aga üha rohkem liike välja sureb,
satuvad ohtu ökosüsteemid ning teatud hetkel oleme silmitsi nende täieliku
hävimisega.
Viimaseks tõsiseks mureks kujuneb kindlasti tulevikus ka toidupuudus. Sellega
oleme pidanud tegelema juba praegu, teades, et Aafrikas on näljahäda suur probleem.
Toidu transport vaesematesse riikidesse on kulukas, kuid peaksime siiski aitama ja
toetama ka neid, kellel selleks endal võimalusi pole. Arenenud riikides on palju
inimesi, kes toiduda pirtsutavad ning seda raiskavad, aga nad ei mõista, et kellelgi
teisel oleks ära visatud toitu vaja, et elus püsida. Inimkonna suurenedes väheneb
põllumaa pind ja see muudab kõigi toitumise lähiaastatel raskemaks. Samuti on
aeglustunud kõlvikute viljakus. Ligikaudu 500 miljonit inimest elab riikides, kus
põllumaad pole enam nii palju, et kasvatada vajaminevat toitu. Seega peavad nad
sõltuma sissetoodud toidst. Aga kui riikides jätkub toidu raiskamine, siis seda ei jätku
tulevikus meile kõigile
annaabi.ee 
