Sõnamõrvar
Ma koperdasin uimaselt kööki. Ma tegin endale
selle moepärase kohvi, mis oli väga maitsev ja väga ergutav. Peale kohvi joomist tundsin
ma end poole paremini. Panin jalga roosad sortsid, selga võrkvarrukatega nabapluusi. Ma
panin kassetid väikesesse seljakotti. Tõmbasin rulluisud jalga ja pleieri vööle ja veel
kõrvaklapid kõrva. Mulle tundus, et see päev on täiuslik, aga ma eksisin rängalt.
Kui ma neile uut tantsu õpetasin, siis üks tüdruk ei osanud sammu ja hakkas pirtsutama.
"Mina ei saa neid samme teha," turtsus ta.
"Saad küll!" ütlesin malbelt.
"Ei saa! Sa vastik eit!" karjus ta mu peale.
"Aitab! Sa ei räägi minuga nii, on selge? Ke sa sihuke oled, et tuled mulle ütlema, kes ma
olen!!?" karjusin talle näkku.
Ta hingamine muutus raskeks. See väike vaene tüdruk kukkus teadvusetult maha!
"Aidake keegi ometi!!" rääkisin ma meeleheitlikult.
"Aga te ju ei teinud midagi, õpetaja!" imestasid lapsed kordamööda.
annaabi.ee 
