Kartul ja Pirn
seintega kivisrakke (brahhiosklereiide).
Seemned on tavaliselt kahekaupa viies
õõnsuses. Ühe pirni mass 60-300 grammi
ja rohkemgi, keskmine mass on 150-180
g. Südamiku, seemnete ja kesta massi
osakaal pirni kogumassist on 10%. Pirni
värvus võib sõltuvalt sordist olla roheline, kollane, punane, pruunikas vms.
1.2 Ajalugu
Inimesed on pirne söönud juba tuhandeid aastaid. Algselt söödi looduslikke pirne.
Arheoloogid on ligi 10 000 aasta vanused pirniseemned leidnud Šveitsi Alpidest
Robenhauseni lähedalt. Sumerlaste kirjalikud allikad (umbes aastast 2750 eKr)
kirjeldavad pirnide kasutamist meditsiinis kuuma mähise komponendina.
1.3 Levik
Pirnipuu perekonda kuulub veidi üle 20 liigi. Neist umbes pooled kasvavad looduslikult
Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Väike-Aasias, teine pool aga Kesk- ja Ida-Aasias.
Perekonda kuuluvad ka kodustatud ja laialdaselt kultiveeritavad harilik pirnipuu (Pyrus
2 Päärynäpuu
annaabi.ee 
