ema otsustas klaveri kasuks. Seetõttu veetis ta suurema osa ajast klaveril improviseerides ja tuttavaid viise mängides, mitte etüüde harjutades. Hiljem läks Raimond tagasi Raplasse ja jätkas õpinguid Rapla algkoolis. Hiljem mängis ta erinevates orkestrites ja ansamblites peale klaveri ka kitarri, akordionit ja trumme, ning muidugi laulis. Koolilapsena meisterdas Raimond endale detektorvastuvõtja, mis tõi koju muusika, kuigi üsnagi pirisevate helidena. 1926a. astus ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumisse, kus ta hakkas ehitustehnikat õppima. Kooli lõpetas ta 1931a. 1933aastal valmisid esimesed laulud. Elatise teenimiseks töötas ta restoranimuusikuna ja orkestrijuhina Tallinnas, Pärnus ja Tartus. Raimond Valgre alustas tööd elukutselise muusikuna koos viiuldaja Artur Rannega. Koos töötasid nad lauliku ''Modern Lööklaulud'' kallal, kus ilmus seitse Valgre laulu. Viimased sõjaeelsed suved veetis ta Pärnus,
Valgre peale klaveri ka akordionit, kitarri ja trumme. Ning muidugi laulis. Väike Raimond armastas ka joonistada ning kirjutada küsimuste-vastuste rubriigis ajakirjas "Laste Rõõm", kus lapsed kasutasid vaimukaid nimesid nagu näiteks Tuuletaat, Kuld-Ämblik, Must-Vähk jne. Seda, millist nime väike Raimond kasutas, pole teada. Koolipoisina meisterdas Raimond endale detektorvastuvõtja, mis tõi koju muusika, mis sest, et üsnagi pirisevate helidena. Suurema osa lauludest kirjutas Raimond Valgre omaenese tekstidele. "Kuigi tavaliselt voolas tekst koos muusikaga paberile ilma detailse lihvimiseta, ning võib julgesti väita, et luuleandelt ületas ta mõnegi kolmekümnendate aastate värsisepa. Võibolla pole tema tekstid niisama lugedes omaette luulepärlid, kuid laulus hakkab iga rida elama, iga tundevarjund ja inimkõne intonatsioon leiab muusikalise väljenduse, mis puudutab kuulaja südant. " 1926
Aasta pärast algkooli astumist jätkus tema koolitee Paides, kus ta alustas ka klaveriõpingutega kellegi Perteli juures. Kuid kahjuks ei olnud õpilane eriti usin, sest ta veetis suurema osa ajast klaveril improviseerides ning tuttavaid viise mängides, kui etüüde harjutades. Hiljem viisid rännuteed pere tagasi Raplasse ja Raimond pidi oma õpinguid jätkama Rapla algkoolis. Koolipoisina meisterdas Raimond endale detektorvastuvõtja, mis tõi koju muusika, mis sest ,et üsnagi pirisevate helidena. Suurema osa lauludest kirjutas Raimond Valgre omaenese tekstidele. "Kuigi tavaliselt voolas tekst koos muusikaga paberile ilma detailse lihvimiseta, ning võib julgesti väita, et luuleandelt ületas ta mõnegi kolmekümnendate aastate värsisepa. Võibolla pole tema tekstid niisama lugedes omaette luulepärlid, kuid laulus hakkab iga rida elama, iga tundevarjund ja inimkõne intonatsioon leiab muusikalise väljenduse, mis puudutab kuulaja südant. " 1926
klaveri ka akordionit, kitarri ja trumme. Ning muidugi laulis. Väike Raimond armastas ka joonistada ning kirjutada küsimuste-vastuste rubriigis ajakirjas "Laste Rõõm", kus lapsed kasutasid vaimukaid nimesid nagu näiteks Tuuletaat, Kuld-Ämblik, Must-Vähk jne. Seda, millist nime väike Raimond kasutas, pole teada. Koolipoisina meisterdas Raimond endale detektorvastuvõtja, mis tõi koju muusika, mis sest, et üsnagi pirisevate helidena. Suurema osa lauludest kirjutas Raimond Valgre omaenese tekstidele. "Kuigi tavaliselt voolas tekst koos muusikaga paberile ilma detailse lihvimiseta, ning võib julgesti väita, et luuleandelt ületas ta mõnegi kolmekümnendate aastate värsisepa. Võibolla pole tema tekstid niisama lugedes omaette luulepärlid, kuid laulus hakkab iga rida elama, iga tundevarjund ja inimkõne intonatsioon leiab muusikalise väljenduse, mis puudutab kuulaja südant. " 1926
ansamblites, mängis Raimond Valgre peale klaveri ka akordionit, kitarri ja trumme. Ning muidugi laulis. Väike Raimond armastas ka joonistada ning kirjutada küsimuste-vastuste rubriigis ajakirjas "Laste Rõõm", kus lapsed kasutasid vaimukaid nimesid nagu näiteks Tuuletaat, Kuld-Ämblik, Must-Vähk jne. Seda, millist nime väike Raimond kasutas, pole teada. Koolipoisina meisterdas Raimond endale detektorvastuvõtja, mis tõi koju muusika, mis sest, et üsnagi pirisevate helidena. Suurema osa lauludest kirjutas Raimond Valgre omaenese tekstidele. "Kuigi tavaliselt voolas tekst koos muusikaga paberile ilma detailse lihvimiseta, ning võib julgesti väita, et luuleandelt ületas ta mõnegi kolmekümnendate aastate värsisepa. Võibolla pole tema tekstid niisama lugedes omaette luulepärlid, kuid laulus hakkab iga rida elama, iga tundevarjund ja inimkõne intonatsioon leiab muusikalise väljenduse, mis puudutab kuulaja südant. " 1926
annaabi.ee 
