RT.hor.2006 doc Leht: 8 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets Kuivtrafod on kallid. Kasutatakse tsehhisiseselt. Nende jahutusvõimalused on halvemad ja lubatav voolutihedus väiksem, kuid tuleohtlikkus väiksem. Sünteetiliste jahutusvedelikuga trafosid kasutatakse suurema tuleohutuse tagamiseks. Kasutatavad vedelikud on sovool (SRÜ-s), piranool (USA-s), askarüül (Saksamaa). Need on väga mürgised ja raskesti lagunevad ained. Nende põlemisel tekivad väga mürgised ained. Trafo sekundaarpinge reguleerimisviisi järgi jaotatakse: - reguleeritavad primaarmähiste ümberlülitamisega trafo pingetus olekus, - koormuse all reguleeritavad. Esimesel juhul on võimalik reguleerida ±5% nimipinge suhtes, astmete arv tavaliselt 5. Sekundaarmähise
Mitte kinnisest vrgust toitmisel, kui on olemas reservliinid. Konstruktiivselt jagunevad trafod: - lititega trafod - kuivtrafod - snteetilise vedelikuga tidetud trafod litrafod. On hea soojaeralduvusega, kaitstud, odavad, kuid tuleohtlikud. Neid kasutatakse vljas vi spetsiaalses ruumis. Kuivtrafod. On kallid. Kasutatakse tsehhisiseselt. Nende jahutusvimalused on halvemad. Snteetiliste vedelikega trafod. Kasutatavad vedelikud on sovool (NSVL-s), piranool (USA-s), askarl (Saksamaa). Need on vga mrgised ja raskesti lagunevad ained. Nende plemisel tekivad veel mrgisemad ained. Trafo sekundaarpinge reguleerimisviisi jrgi jaotatakse: - Reguleeritav trafo sisendi otsade mberllitamisega trafo pingetus olekus. - Koormuse all reguleeritavad. Esimesel juhul on vimalik reguleerida 5% ulatuses. Primaarpinge stabiilsuse tttu pinge reguleerimist koormuse all praktiliselt ei kasutata. !!!