Klassitsism
Põhjused olid nii üldkultuurilised kui ka poliitilised.
18. sajandi keskpaiku muutus antiigiteema väga populaarseks. Seda õhutasid arvukad
ekspeditsioonid Apenniini poolsaare lõunaossa ja Sitsiiliasse. Tekkis tõsine huvi arheoloogia
vastu, algas antiikkunsti mõõdistamine ja uurimine. Eriti tuntuks said Herculaneumi (alustati
1738) ja Pompeji (1748) väljakaevamised. Sealsed leiud ja Rooma ehitiste põhjalik uurimine
aitasid itaallasel G. B. Piranesil luua mitmeid vaselõikesarju antiikarhitektuurist. 1753 avaldas
prantslane Marc-Antoine Laugier "Essai sur l'architecture", milles ta esitas klassikalise
arhitektuuri tekkimise põhjused. Kõik see kokku sai omakorda ajendiks antiikkunsti käsitleva
kirjanduse tekkele. Inglise arheoloogid James Stuart ja Nicolas Revett kasutasid
reisikirjelduse vormi ("Ateena muistised", 1762), sakslase Johann Winckelmanni
annaabi.ee 
