See oli asendustegevus. Asendus millelegi, mille peale ma isegi mõelda ei tahtnud. ,,Mis mõttes halvasti?" Ma olin ikka veel purusodi, kuid sõna ,,halvasti" kurjakuulutavast tähendusest, eriti kui see minu isa puudutas, olin ma ometi võimeline aru saama. ,,Ta on suremas." ,,Kurat küll. Sa ütled selliseid asju ainult selleks, et mul veel sitem hakkaks kui mul niigi on." Ema ei vastanud midagi. Tema käed liikusid veel kiiremas tempos ning pirakad läbipaistvad pisarad veeresid naise kortsulisi põski mööda pöörase hooga murest värisevate huulte suunas. ,,Mis mõttes suremas? Mis kuradi mõttes ta suremas on?" Ema nuttis silmi tõstmata. Ta ei tahtnud mind vaadata ning tõtt öelda ei saanud ma aru, miks ta mind vaadata ei tahtnud. ,,Ta küsis täna sinu järele," ütles ema lõpuks vardaid hetkeks teineteisest eraldades. ,,Ta vaatas mind oma suurte pruunide silmadega ja küsis, kas Mihkel ei tulegi teda vaatama. Issand, ta on
sündmusega. Hästi on ka välja maalitud erinevate riiete detailid, mustrid, kontrastid, et rõhutada materjalide erilisust. Samuti on hea eristada figuuride näojooni ja sealt välja lugeda 8 nii mõningaid tundeid. Maalile lisab liikumist pigem tema taust kui inimesed, tagant poolt tulevad suitsupilved, milledest kumab läbi usutav tasandik kindlusega, panevad tegevuse liikuma ja ka pirakad piigid, mis oleksid nagu inimesed, kes marsivad rivis. Pildi keskele on muidugi paigutatud kõige tähtsam osa kogu sündmuse juures- Hollandi väejuht annab linnavõtmed Spinolale, Hispaania kindralile, kes alistunuile kingib suuremeelselt vabaduse. Hollandi väejuht kummardud väljendab alandlikkust, samas kui paremal pool servas on näha hispaanlaste lippu, mis on lastud longu vajuda, mida ei tohiks teha ükski võidukas riik.