Feodaal tsivilisatsioon ehk Keskaja Euroopa ühiskond
soikumine pärssisid omakorda raharinglust. Keskaegne Euroopa kujunes Rooma ja
germaanlaste kultuuri aeglase segunemise tulemusena. Roomlaste ja germaanlaste
sulandumisega kaasnes ka keelte segunemine. Germaanlased hakkasid aja jooksul kõnelema
ladina keelt, kuid sulandasid selle kokku oma keelega. Esimese suurriigi lõid endise Lääne-
Rooma impeeriumi aladel frangid. Riigi rajajaks oli kuningas Chlodovech I, kes pani aluse
Merovingide dünastiale. Frangi riigi kõrgaeg saabus Pippon Lühikese poja Karl Suure
valitsusajal. Temast sai keskaegse Euroopa legendaarseim valitseja ja ideaalse kristliku
kuninga sümbol. Pärast Lääne-Rooma keisririigi langust polnud Euroopas ühtki Karl Suurega
võrreldavat valitsejat olnud. 800. aastal läks Karl paavsti kutse Rooma ja krooniti keisriks.
Seega oli keisrivõim taastatud, kroonimise algataja oli paavst Leo III, kes soovis leida endale
võimalikult tugevat liitlast.
Keskaegse Euroopa õitseng oli 11.-14