Nüüdiskirjandus 2015
element. Kivirähk kasutab fantastilise mõõtme rõhutamiseks palju liialdusi,
animatsiooniloogikat, füüsikaline maailmapilt kummutatakse; oleviku allegooria.
Peategelased ei tea täpselt, mis on nende eesmärk elus jne, kuid väga töökad.
Kurb ja mõtlemapanev must huumor vms. Veits sarnaneb Kafkaga. „Lood“ on
Lutsu „Kevade“ tegelase Kärd’i vaatepunkt.. keda keegi ei mäleta, kes jäi kõigest
olulisest ilma jne. „Pagari pipargoogis“ jutt „Kunstnik Jaagup“ on loomise müüt...
kunstnik loob mingeid imelikku asju, mida pole olemas. Naeruvääristab ka
moodsat kunsti, ready-made, mõttetud asjad jms. Tal üldse palju
intertekstuaalsust. 90ndatel kirj lühiproosa on grotesksem, fantistiline element on
tugevam, 00ndate tekstides äärmuslik absurd taandub. „Maailma otsas“ on
fantastiline element peaaegu miinimumini viidud, romaan käsitleb kaasaega ja
vaatab lihtsate inimeste elu