Agronoomia
heintaime saagi. Kui kõrrelisi heintaimi väetada lämmastikuga kõiguvad nende saagid aastate lõikes
tunduvalt vähem kui liblikõieliste saagid. See võib olla ka keskkonnale ohtlik. Jääb kasutamata liblikõieliste
võime mügarbakteritena siduda õhu lämmastikku. Et see edukas oleks on vaja tunda heintaimede
bioloogilisi omadusi.
Liblikõielised heintaimed
Kuna lämmastik on kallis ,siis on rohkem tähelepanu pööratudki liblikõielistele. Nad on
pioneertaimed, mis kasvavad ''tühikutes'' kus ei ole teisi taimi. Eestis on levinum valge, punane ja roosa
ristik, kuid valge ristik põldheinaks ei sobi, see on karjamaataim. Lutsern, ida kitsehernes, nõiahammas.
Kõikidele eelnimetatud liikidele on iseloomulik sümbioos vastava liigi mügarbakteriga. Mis moodustavad
juurte mügaraid. Mügarbakterid on võimelised omastama õhulämmastikku, millega taim katab oma
vajadused
annaabi.ee 
