Uurimustöö: Harri Jõgisalu
Paadrema algkoolis oli klassiseinal koondfoto Eesti kirjanikest. Vaatasime seda. Seal olid
Luts, Sütiste, Tammsaare, Tuglas, vist oli ka Särgava. Selle peale, et keegi ise kirjanikuks
saab, seda mõtet küll kellelgi ei olnud.
13.Mis ajast sai kirjutamine Teile omaseks?
Lihula koolis õpetajaametis kirjutasin paar artiklit Läänemaa ajalehele, ega rohkem mitte.
Märjamaal koolide olümpiaadid tarvis kirjutasin esimesed näidendid. Hiljem ,,Sädemele''
ja ,,Pioneerile'' loodusteemalisi lugusid. Mul loodusest kirjutamine laabus - teadmiste pagas
kirjutamiseks oli kõige suurem. Niimoodi saingi 67ndaks aastaks esimese raamatu ,,Käopoja
tänu'' valmis - peamiselt valmid. Raamat võeti hästi vastu. Valmid olid üles ehitatud sellel
põhjal, et looduses tuleb ette sarnast, mida näeb inimeste keskel ja inimühiskonnas.
Minu esimene lugu, mille järgi hakkasid teised kõik tulema, oli ,,Sipelgas ja tigu'' see lugu
võeti ka aabitsasse
annaabi.ee 
