Tõde ja Õigus II Terve tekst
Ja sest ei pea midagi olema, et tema ei võta minu poegade-tütarde tervist
vastu, sest neil pole nii heledat jaalt, kui on minu vänge nuabrimehe tütardel-poegadel. Sest
ainult kadunud Krõedal oli niisuke hele jaal, kui ta oma suu lahti tegi ja..."
Kirjutaja viis Pearu minema, sest muidu ei saadud sel teisel kohtamisel jutule kuidagi lõppu.
*
Pärast lõunat läks Indrek Hundipalule, sest ristiisa oli tahtnud teda näha, kui ta peaks linnast
välja ilmuma.
Tiit koperdas parajasti pinumaal, kui Indrek Hundipalule jõudis, ja nõnda istusidki nad kahekesi
sinna päikesepaistele.
,,Vanainime armastab päikest," ütles Tiit, ,,sest vanainimese veri ei jõua muidu enam soendada.
Vanainimese veri on külm, hakkab juba tarretama."
Nõnda siis kasepakul istudes algaski see ,,poolidiiga" jutt.
,,Siin ei ole ühtki hinge, kis poolidiigast aru saass, kiigi ei loe lehte ega kedagi," hakkas Tiit.