VI Tants
kahjuks või õnneks unustasin padrunid maha," sõnas Jaan kahetsusväärselt, tõusis püsti,
võttis külmkapist vorstilati ning kapist saia ja hakkas endale õhtusöögiks võileibu tegema.
Peale mõneajast kärsitut ootamist küsis poeg: ,,Noh, kutupiilu või?"
,,Ei ole ta mingine kutupiilu, võtsin selle uriinist tilkuva ja lehkava vennikese traktori
peale ja tahtsin politseisse minna, aga küll hakkas see pintasaklipslane ilusasti laulma ja siis
otsustasime hoopis baari minna ja tema saatuse üle arutada," sõnas Jaan rahulolevalt,
hammustas võileiba ja rääkis täis suuga edasi, ,,igatahes sellest rauakolakast oleme me
nüüd priid, tollel linnavurlel oli nii kahju, et ta oli kogemata oma suitsuga meie kuuri
süüdanud, et pakkus meile igatigi kopsaka summa selle aurukatla eest."
,,Kui palju on siis kopsakas summa?" päris imestunud poeg isa käest.