Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid
"Omavahel põrkudes tilgakesed aja jooksul kasvavad ja lõpuks
langevad maha . Asemele tekivad uued tilgakesed. Peale väävelhappe leidub atmosfääris ka
soolhapet , kuid see on enamasti gaasilises olekus." (Eerme 1993, lk. 165).
Olulised väävligaaside allikaks on tugevad vulkaanipursked. O.Avaste(1990) andmeil kajastub
sellise purske jrelmõju stratosfääri aerosooli koguhulgas 2-3 aastat. See on tingitud väävligaasidest
tekkivatest aerosoolidest. Näiteks 1991 aasta juunis toimus Pinotubo vulkaani tugev purse.
E.Kyrö(1993) andmeil levisid sama aasta suvel ja sügise jooksul aerosooliosakesed ümber kogu
maakera, kusjuures suurim aerosooli kontsentratsioon oli 10-20 km kõrgusel. Vulkaaniline tuhk ei
püsi K.Eerme(1993) andmeil stratosfääris siiski üle pooleteise kuu. Erndiks osutus siin Krakatau
vulkaani purse, mis toimus 1883 ja paiskas kuni 80 km kõrgusele atmosfääri 18 km3 tuhka. ENE nr
4 (1972) andmeil püsis see tuhk stratosfääris aastaid