Maastikuteaduse alused 1
Pinnakate õhuke, tavalised pinnavormid on rannavallid, luited ja oosid.
Madalamatel aladel domineerivad soostunud alad. Muldadest lisandub
eelmisele rähkmullad, soolakulised rannamullad.
3. Lainjas moreen(tasandike) maastik:
Hõlmab Pandivere ja Jõhvi ning suure osa Sakala kõrgustikust ning
enamuse KaguEesti lavamaast. Eelmisest kõrgem, leidub voorjaid
moodustisi. Pinnkatteks on peamiselt saviliiv (põhjaosas) ning savikas
moreen (lõunapool).
Põhjaosas Eesti viljakamad mullad kamarkarbonaatmullad, esineb ka
leet, soo ja lammimuldi. Suur osa maast põldudeks haritud, metsi
(salu ja laanemetsi) vähe.
4. Künklik moreen(tasandike) maastik:
Hõlmab Eesti suuremaid kõrgustikke: Haanja, Otepää, Karula ja osa
Sakalat. Iseloomulik suur pinnakatte paksus, domineerivaks
annaabi.ee 
