põlengule järgnevatel aastatel halvenevad puutaimede toitumis- ja muud kasvutingimused (põlendike rohtumine). Tormid tekitavad puude heiteid peamiselt niisketel ja märgadel muldadel valmivates ja küpsetes metsades ning seda enam, mida suurem on tuuletakistus suure kõrguse või tiheda võra poolt. Tormides on vanemad, järsku ja tugevasti harvendatud puistud saanud rohkem kahjustada kui nooremad. Mulla osas on üheks suuremaks muutuseks pinnaveetaseme järsk tõus niisketel ja märgadel muldadel seoses metsa hukuga suurte tormide tõttu. Lühikese aja jooksul kaob puurinne ja koos sellega lõpeb transpiratsioon puittaimede kaudu, mis omakorda põhjustab liigse aurumise teket. Oluliselt muutuvad ka valgustingimused, mis põhjustab varasemast erineva koosseisuga lopsaka taimkatte arenemist. Need kaks põhjust raskendavad metsa uuendamist ja uuenemist. Lumekahjustused võivad olla ulatuslikud rohke lumega talvedel okaspuunoorendikes, kus
fotosünteesiks. Viimase peale kulutab puu ainult osa veest, suurem osa aurustub lehtede või okaste kaudu ning mis on veevoolu liikumapanev jõud (Saarman, Veibri 2006: 26). Puud võtavad toitaineid vesilahusest, mistõttu nende kasv sõltub oluliselt neid toitva vee keemilisest koostisest ja olemasolust (Valk 2005: 83, 84). Rabades saavad puud vee kätte ka kuivadel aegadel (Pleijel 1993:63). Pigem on rabadele iseloomulik see, et puude juurestik jääb turba püsiva ladestumise ja pinnaveetaseme tõusu tõttu paratamatult rabavette. Puude kasv soodes sõltub rabavee tasemest, vee liikumisest, hapniku sisaldusest ja keemilistest omadustest (vees lahustunud toitainete sisaldus). Hapnikuvaegus ja süsihappegaasi üliküllus mõjub puude kasvule pärssivalt. Mida vähem liikuv on vesi, seda halvemad on tingimused puude kasvuks. Turba õhustatavuse suurenemine, mis kaasneb soode kuivendamisel, tõstab soodes oluliselt mullaviljakust (Valk 2005: 83, 84).