Euroopa ja loodusgeograafia
Wisla 1047 194 1080 Läänemeri
Enamik Euroopa suuri jõgesid (Doonau, Dnepr, Rein) kuulub Atlandi ookeani valglasse. Oma
valgla on ka suurte jõgede igal lisajõel. Euroopas on suurte valglatega jõed Volga, Doonau ja
Dnepr. Valglaid lahutav piir on veelahe. Sageli on veelahkmeks kõrgustikud, sest vesi liigub
alati piki nõlvu allapoole. Lääne-Euroopa peamine veelahe on Alpid oma arvukate liustikega.
Eristatakse pinnaveelahkmeid ja põhjaveelahkmeid, neist esimesed on maastikul rohkem
nähtavad.
Osa maismaast ei kuulu ühegi ookeani valglasse ja seda nimetatakse äravooluta alaks. Selliste
alade sademed voolavad umbjärve, nagu on Kaspia ja Araali meri. Need on tegelikult järved,
mereks nimetatakse neid suuruse tõttu. Kaspiasse voolab näiteks Volga jõgi, mille veed otse
maailmamerre ei jõua.
Paljud Euroopa jõed on veerohked ja seetõttu olnud läbi ajaloo sobivad laevatamiseks. Nende
annaabi.ee 
