Referaat - Rootsi
keskmiselt 600 - 700 mm aastas.
1.3 Vetevõrk
Rootsis on pea 100 000 järve. Järved katavad ligi 10% maast. Vihma- ja sulavesi liigub
kõrgematelt aladelt orgudesse, väikestest veekogudest suurtesse, et lõpuks jõuda merre.
Järvede jääolud sõltuvad osalt järve suurusest ja sügavusest, osalt ka kliimatsoonist. Üsna
suurtel aladel, kus on lihtne reljeef ja aluspõhi maapinnale lähedal, näit. Rootsi
moreenmaastikus, ühtib pinnaveelahe põhjavee omaga.
4
2. RAHVASTIK
Rootsi rahvaarv on 8,966 mln. (31.08.2003. a. seisuga), kellest ligi 1 mln. on sündinud
välismaal. Rahvastiku keskmiseks tiheduseks on 19,6 inimest km² kohta (Norrbottenis 3
in/km2 võrrelduna Stockholmis 253 in/km2). Umbes 85% elanikkonnast riigi lõunaosas.
Elanikkonna suurim kontsentratsioon jääb pealinna Stockholmi (760 000, nn Suur-
annaabi.ee 
