Eesti loodusgeograafia konspekt
mullaks.
· Karstivormid tekivad pinna- ja põhjavee lahustuva ning mehaanilise toime ehk
korrosiooni tagajärjel + erosioon
· Sufosioon lasuvate kihtide vajumine ja langatusvormide teke
Tuuletekkelised pinnavormid :
· kõige rohkem seotud Läänemerega. Saaremaal, Hiiumaal väga palju. Luited
Rannametsal,
· üksik luiteid kohtab harva
· Luidete tekkimisel kaks tegevust: tuiskliiva kuhjumine ja tuuule purustav tegevus
Kürogeensed pinnavaromid
· Söllid ehk sulglohud Paganamaal. Surnud jääpangad jäävad moreeni sisse ja sulades
jäävad suured augud järgi. Tänapäeval võime leida ka järvi nendes eest. Põhjad on
kergelt soostunud. Haanja kõrgustiku keskosas Vällamäe jalamil. 17, 1 m sügav. Paljud
söllid on kuivad, enamasti moodustavad ahelikke, sagedasti on nende põhjas turvas
· Söll/oit Laiuse mäel
Raskusjõu tekkelised pinnavormid
· Rusukalle Põhja-Eesti