Kokku oli 1999. aastal ligikaudu 4000 hektarit kontrollitud põllumajandusmaad, mis moodustas 0,4% tootmiseks kasutatavast põllumajandusmaast. 2000. aastal on taotlenud riiklikku märki "Mahemärk" üle 238 talupidaja (sh üleminejad) ligikaudu 10 000 hektariga. See taotluste lisandumine tuleneb põhiliselt mahepõllumajandusorganisatsioonide intensiivsest propagandatööst 1999. aastal, riigi kasvavast huvist mahepõllumajanduse arendamise vastu (sh pinnatoetused alates 2000. aastast) ja parematest koolitustingimustest 2000. aasta kevadel. Enamik mahepõllumajandustalusid, sh mahepõllumajandusele üleminejad, on koondunud kolme piirkonda - Kagu-Eesti (Võrumaa, Põlvamaa ja Valgamaa), Saaremaa ja Läänemaa. Neis piirkondades on looduslike tingimuste tõttu traditsiooniliselt tegeldud ekstensiivse põllumajandusega, mistõttu mahepõllumajandusele on suhteliselt kerge üle minna. Hiljuti on ilmutanud huvi ka mõned
toitlustusettevõte. Kokku oli 1999. aastal ligikaudu 4000 hektarit kontrollitud põllumajandusmaad, mis moodustas 0,4% tootmiseks kasutatavast põllumajandusmaast. 2000. aastal on taotlenud riiklikku märki "Mahemärk" üle 238 talupidaja (sh üleminejad) ligikaudu 10 000 hektariga. See taotluste lisandumine tuleneb põhiliselt mahepõllumajandusorganisatsioonide intensiivsest propagandatööst 1999. aastal, riigi kasvavast huvist mahepõllumajanduse arendamise vastu (sh pinnatoetused alates 2000. aastast) ja parematest koolitustingimustest 2000. aasta kevadel. 5 9. EHE Ökomärk EHE - "Ehtne ja huvitav Eesti" on - tootemärk ökoturismi põhimõtetele vastavate turismitoodete märgistamiseks. EHE on süsteem, millega turismiettevõtted võivad vabatahtlikult liituda.Turismitoodete ökomärgistamise eesmärk on ökoturismi põhimõtete propageerimine turismiettevõtjate, tarbijate, kogu üldsuse seas
toitlustusettevõte. Kokku oli 1999. aastal ligikaudu 4000 hektarit kontrollitud põllumajandusmaad, mis moodustas 0,4% tootmiseks kasutatavast põllumajandusmaast. 2000. aastal on taotlenud riiklikku märki "Mahemärk" üle 238 talupidaja (sh üleminejad) ligikaudu 10 000 hektariga. See taotluste lisandumine tuleneb põhiliselt mahepõllumajandusorganisatsioonide intensiivsest propagandatööst 1999. aastal, riigi kasvavast huvist mahepõllumajanduse arendamise vastu (sh pinnatoetused alates 2000. aastast) ja parematest koolitustingimustest 2000. aasta kevadel. Enamik mahepõllumajandustalusid, sh mahepõllumajandusele üleminejad, on koondunud kolme piirkonda - Kagu-Eesti (Võrumaa, Põlvamaa ja Valgamaa), Saaremaa ja Läänemaa. Neis piirkondades on looduslike tingimuste tõttu traditsiooniliselt tegeldud ekstensiivse põllumajandusega, mistõttu mahepõllumajandusele on suhteliselt kerge üle minna. Hiljuti on
toitlustusettevõte. Kokku oli 1999. aastal ligikaudu 4000 hektarit kontrollitud põllumajandusmaad, mis moodustas 0,4% tootmiseks kasutatavast põllumajandusmaast. 2000. aastal on taotlenud riiklikku märki "Mahemärk" üle 238 talupidaja (sh üleminejad) ligikaudu 10 000 hektariga. See taotluste lisandumine tuleneb põhiliselt mahepõllumajandusorganisatsioonide intensiivsest propagandatööst 1999. aastal, riigi kasvavast huvist mahepõllumajanduse arendamise vastu (sh pinnatoetused alates 2000. aastast) ja parematest koolitustingimustest 2000. aasta kevadel. Enamik mahepõllumajandustalusid, sh mahepõllumajandusele üleminejad, on koondunud kolme piirkonda - Kagu-Eesti (Võrumaa, Põlvamaa ja Valgamaa), Saaremaa ja Läänemaa. Neis piirkondades on looduslike tingimuste tõttu traditsiooniliselt tegeldud ekstensiivse põllumajandusega, mistõttu mahepõllumajandusele on suhteliselt kerge üle minna. Hiljuti on