Elektroodid tahkete tasapinnaliste dielektrikute mahu- ja pinnatakistuse mõõtmiseks on valmistatud fooliumist või vasest ja kleebitud katsekehade pinnale. Nii mahu- kui ka pinnatakistuse mõõtmisel kasutatakse kolmest abielektroodist koosnevat elektroodide süsteemi erinevas lülituses. Kaitseelektroodi kaudu eemaldatakse antud mõõtmisel mittevajalik voolukomponent nii, et on võimalik mõõta puhast mahu- või pinnatakistust. Mõõtmistulemused: Plaadi nr. D1, cm D2, cm h, mm Rv, Rs, 4 4,84 5,71 5,37 6,7*109 1,4*1010 8 4,90 5,98 5,33 2,6*1010 3,2*1010 9 5,02 5,78 2,44 5,4*109 2,7*1010 10 4,49 5,07 8,90 1,7*1010 4,4*109
See aeg on, olenevalt polarsisatsiooni liigist, väga lühike , ulatudes 10-15s kuni maksimaalselt mõne minutini. Vahelduvpingel kestab nihkevool kogu selle aja vältel, mil dielktrik asub elektriväljas. Tehnilistes dielektrikutes esineb alati ka väike hulk vabu lanegukandjaid , enamasti ioone. Nende liikumine elektriväljas põhjustab juhtivusvoolu.Seega koosnev dielektrikut läbiv vool i kahest komponendist: i= in+jj. Tahketel materjalidel eristatakse mahu-ja pinnatakistust. Erinevate materjalide elktrijuhtivuse võrdlemiseks kasutatakse mahueritakistuse p ja pinnaeritakistuse ps mõisteid. Nende pöördväärtused on mahu- ja pinnaerijuhtivused ja s. Mahueritakistuseks nimetatakse antud materjalist valmistatud 1m servapikkusega kuubi takistust, kui elektroodideks on kuubi vastastahud ja vool piki kuubi pinda puudub. Mahueritakistuse ühikuks on oom . 1.2 Mitteelektrilised omadused
voltmeetrite sisetakistusena; suured takistused - väärtusega üle 0.1M. Selliseid takistusi leidub samuti voltmeetrite sisetakistusena ja samuti isolatsioonitakistused. Väikeste takistuste mõõtmisel tuleb kõrvaldada ühendusjuhtmete ja üleminekukontaktide takistuse mõju mõõtmise tulemusele. Keskmiste takistuste mõõtmise puhul ei ole vaja arvestada ülalmainitud takistuste mõjusid. Suurte takistuste mõõtmisel tuleb arvestada mahu- ja pinnatakistust, temperatuuri, niiskuse ja teiste tegurite mõju. Üldjuhul takistuste mõõtmiseks kasutataks alalisvoolu, sest vahelduvvoolu kasutamisel lisandub mõõteobjekti ja mõõtevooluringi mahtuvusest, induktiivsusest ja sagedusest tingitud lisaviga. Ainukeseks juhuks, kus kasutatakse vahelduvvoolu on vedeljuhtide takistuse mõõtmisel. Alalisvoolu kasutamine vedeljuhtide või suure niiskuse sisaldusega juhtide
Pinnatakistus on dielektriku pinnal olevate elektroodide vaheline takistus (joonis 3.5). Pinna eritakistuse saamiseks tuleb arvestada elektroodide vahelist kaugust l ja elektroodi pikkust d. Pinna eritakistus S avaldub pinnatakistuse RS kaudu valemiga s = Rs d/1 , Pinnatakistuse määrab ära pinnajuhtivus, mis omakorda sõltub dielektriku pinna puhtusest. Igasugused lisandid pinnal suurendavad pinnajuhtivast ja vähendavad pinnatakistust. Mustunud pinna korral sõltub pinnatakistus tugevalt ka õhu niiskusest. Niiskes õhus kondenseerub tahke aine pinnale õhuke veekiht, milles lahustuvad pinnal olevad lisandid ja tekitavad sisuliselt pinnale elektrolüütlahuse kihi, mis on suure juhtivusega. Tahkete dielektrikute ruumijuhtivus avaldub samasuguste valemitega nagu pooljuhi juhtivus, ainult laengukandjateks on ioonid (lisandioonid või ioonse kristalli korral ka omaioonid). Kuna ioonide liikuvus on
Kuni pingeni U1 suure- kusjuures dielektrikut läbivat voolu mõõdetakse neb vool proportsionaalselt rakendatud pingega, osa tavaliselt vähemalt 1 minut pärast voolu sisse- kõrvalise ionisaatori poolt tekitatud ioonidest lülitamist, lugedes seda siis puhtaks juhtivusvooluks. osalevad juhtivuses, osa rekombineerub, pinge U1 Tahketel materjalidel eristatakse mahu- ja juures osalevad juhtivuses aga juba peaaegu kõik pinnatakistust. Erinevate materjalide elektrijuhtivuse kõrvalise ionisaatori poolt tekitatud ioonid. Edasisel võrdlemiseks kasutatakse mahueritakistuse ja pinge tõstmisel jääb vool konstantseks, sest kusagilt pinnaeritakistuse S mõisteid. Nende pöördväärtu- ei ole täiendavaid laengukandjaid võtta. Pingest Ukr sed on mahu- ja pinnaerijuhtivused ja S . alates aga saab võimalikuks põrkeionisatsioon, tänu
annaabi.ee 
