kotehnoloogilised heitvee puhastusseadmed vib jaotada kolme rhma: 1) pinnasssteemid -heitvett kasutatakse pldude niisutamiseks 2) tehismrgalad, mis omakorda jagunevad vabavee-ja pinnaveessteemideks 3) vesi-taim ssteemid Taimestik-pinnasfilter (pinnaveessteem) Taimestik-pinnasfilter (tehismrgala, lodupuhasti) on ssteem, mis koosneb taimedest, pinnasest ja torustikust. Selles ssteemi puhastusefekt phineb voolava vee isepuhastumispotentsiaalil ja pinnase filtreerival toimel. Taimestik-pinnasfiltri komponendid: 1) pealmine osa on liiv ja kruus; siin toimub orgaanilise aine aeroobne lagundamine 2) alumine osa on pinnas (enamasti ehitusobjektidelt), mis on vees; siin toimub orgaanilise aine anaeroobne lagundamine ja denitrifikatsioon. Filtri sgavus on ca 1m ja alt on svend vooderdatud plastikkilega vi saviga. Filtri peale istutatakse taimed (krkjas, luga, pilliroog). Taimed soodustavad juurte vahendusel mikroorganismide kasvu pinnases. he inimese kohta on vaja 4-5 m2 filtri pinda.
Vetikate vohamise peamiseks põhjuseks on pindmise või muu veega koos tiiki sattuvad toitained. Toitained võivad vette sattuda ka veekogu põhjas leiduva orgaanilise aine lagunemisest. Vetikaid võib veest mehaaniliselt sobiva rehaga eemaldada. Vohamise vastu saab kasutada ka põhku. Sobivaim on odrapõhk. 25 m2 tiigi pinna kohta kulub üks põhupall, mis tuleb tiiki asetada kevadel. Pikaajaliselt on oluline siiski toitainete sissekande peatamine, näiteks eraldi taimestik- pinnasfiltri ehitamisega. o Kõr gemate vveetaimede Kõrgemate ohamine. Üle veepinna kasvavad taimed on oluline osa tiigi- eetaimede vvohamine. märgala väärtusest. Kinnikasvamise vältimiseks tuleb aga ka neid eemaldada. Taimestiku piiramine võib vajalik olla nt iga 7 - 10 aasta järel. Niidetud taimed tuleb veest koristada, sest lagunemisel tarbiksid need veest suure hulga hapnikku. Niidetud taimed on soovitatav
annaabi.ee 
