Päikse ümber tiirlevatest planeedist kõige väiksem Orbiit Orbiit on elliptiline Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 248 aastaga Viimati oli Pluuto Päikesele lähemal kui Neptuun 1979 – 1999 aastal Pluuto pöörleb külili nagu Uraangi Suhe Neptuuniga Pluuto orbiit läbib Neptuuni orbiiti Nad ei saa kunagi põrkuda Koostis Taevakeha täpne keemiline koostis on teadmata Arvatavasti koosneb kivisest südamikust, mida katab jäine vahevöö Pinnasetemperatuur on väga madal, umbes -230˚C Atmosfäär Koosneb põhiliselt lämmastikust, metaanist ja süsihappegaasist Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega Atmosfäär on äärmiselt hõre Kaaslased 1978. aastal avastati kaaslane Charon 2005. aastal avastati veel kaks väga väikest Pluuto kuud - Nix ja Hydra 2011. ja 2012. aastal avastati Kerberos ja Styx Charon Läbimõõt: 2300 km Vahe Pluutoga 19 600 km
Orbiit Orbiit on elliptiline; Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 248 aastaga; Viimati oli Pluuto Päikesele lähemal kui Neptuun 1979 – 1999 aastal; Pluuto pöörleb külili nagu Uraangi. https://en.wikipedia.org/wiki/Pluto#/media/File:T heKuiperBelt_Orbits_Pluto_Polar.svg Koostis Taevakeha täpne keemiline koostis on teadmata. Arvatavasti koosneb kivisest südamikust, mida. katab jäine vahevöö Pinnasetemperatuur on väga madal, umbes -230˚C. https://et.wikipedia.org/wiki/Pluuto#/ media/File:PIA19947-NH-Pluto- Norgay-Hillary-Mountains- 2050714.jpg Atmosfäär Koosneb põhiliselt lämmastikust, metaanist ja süsihappegaasist Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega Atmosfäär on äärmiselt hõre https://et.wikipedia.org/w iki/Pluuto#/media/File:Plu
Pilved: hulk, liigid, kõrgus Nähtavuskaugus Atmosfäärinähtused Maapinna seisund Lumikatte paksus vaatlusväljakul Päikesepaiste kestus 2.Jõgeva Laius: N 58°44´59´´ Pikkus: E 26°24´54´´ Vaatlusväljaku kõrgus merepinnast: 70 m Vaatluste algus: 1922 Jaam automatiseeriti: 2003. a. Mõõdetavad ja vaadeldavad parameetrid Õhutemperatuur Maapinnatemperatuur Minimaalne õhutemperatuur 2 cm kõrgusel maapinnast Pinnasetemperatuur: 5, 10, 15, 20 cm sügavusel Õhuniiskus Õhurõhk Sademed Tuul: suund, kiirus Nähtavuskaugus Atmosfäärinähtused Lumikatte paksus vaatlusväljakul Lumemõõdistamine põllul Päikesepaiste kestus Maksimaalne aasta temperatuur:21,8kraadi 1 Õhutemperatuurid Vali menüüst Kliima Kliimanormid ... Koosta mõlema ilmajaama andmete alusel joondiagramm. Joonis 1. Keskmine õhutemperatuur °C 19712000.
muutub ta negatiivseks. Kuna talvisel ajal on enamasti lumekate muutub ta positiivseks hiljem. Aga talvisel aja ei pruugigi ta üldse positiivseks minna. Kõige väiksem kiirgusekaotus on detsembris (pilves ja madalad pilved) pinnakatte tõttu. Suvel, kus on selge taeva osakaal suurem on energiakaod suured. Kasvuhooneefekt! Atmosfääris on peamine pikalainelise kiirguse neelajateks osoon, veeaur ja süsihappegaas. PINNASETEMPERATUUR Pinnase termilised karakteristikud need suurused, mille kaudu me pinnase omadusi iseloomustame. Kõik pinnad ei soojene ühtmoodi. Neid erinevusi iseloomustataksegi selle suurusega. 1. Pinnase ruumerisoojus soojuse hulk, mis on tarvis anda ühele ruumala ühikule pinnasele, et tema temperatuuri tõsta 1 kraadi võrra. Ühik J/m 3 ja tähis on C. Ta sõltub pinnase koostisest, niiskusesisaldusest ja õhusisaldusest. 2
taimedele. 2. Halva soojusjuhtivusega kuid tugeva kiirgusvõimega ning albeedo tõttu jahtub tugevalt tema pealmine kiht. 1 3. Mulla termilisele reziimile , sest lume soojusjuhtivus on ca 10 korda väiksem kui muldadel. Mida paksem on lumikate, seda suurem on lumikatte pinna ja maapinna temperatuuride vahe. Pinnasetemperatuur i ööpäevased amplituudid on väiksemad lume all olevas pinnases. 14. · Kliimat kujutavad tegurid 1. Päikesekiirgus- see on kõige tähtsam. Kiirgusenergia hulk, mille saab aluspind erineb olemasolevast asukohast maakeral. 2. Aluspinna iseloom- vee ja maismaa jaotus, reljeef, pinnase omadused, taimkate. 3. Atmosfääri tsirkulatsioon, mille kutsuvad esile erinevuse aluspinna soojenemises, mis omakorda
intensiivsus. lumikate, seda suurem on lumikatte pinna ja tõusvad ja laskuvad voolud esinevad purustusjõuga, peaaegu vertikaalse, kuid Sademete intensiivsus (hulk maapinna temperatuuride vahe. vaheldumisi, kõrvuti. Need protsessid kõvera pöörlemisteljega õhukeerised. ajaühikus) määratakse kui Pinnasetemperatuur i ööpäevased häirivad suurema mastaabiga rõhtsate Trombid mandril. Vesipüksid veekogude mm/h.Lumesajud koosnevad kas amplituudid on väiksemad lume all olevas õhuvoolude suunda ja kiirust, teevad tuule kohal. Tekivad suvisel ajal kuuma äikeseilma lihtsamatest v keerukatest pinnases. puhanguliseks
annaabi.ee 
