Seda tükki tühja maad nimetatakse aeratsioonivööks. Aeratsioonivöö kaudu toimib põhjavee toitumine ehk infiltratsioon. Sademed jaotuvad kolmeks: 1. Auruvad atmosfääri tagasi ja tarbitakse taimestiku poolt 2. Jooksevad pinnavette 3. Infiltreeruvad põhjavette Aeratsioonivöös pesitseb veel üks liik vett. Tegemist on ülaveega, mis asetseb lokaalsel veerpidemel. Aeratsioonivöös esineb vesi auruna, mille molekulid võivad olla pinnaseosakestega mitmeti seotud. Vaba vesi ehk gravitatsiooniline vesi võib olla kapillaarne rippuv vesi , kapillaarvesi ja vaba vesi mis moodustab pinnasevee või survelise ehk arteesiavee. Füüsikaliselt seotud vesi (hügroskoopsus- ja kilevesi) tekib kivimiosakeste pinna ja veemolekulide vahelise vastastikulise mõju tagajärjel. Kapillaarveega on seotud mitmesugused probleemid teedeehituses meil ja muldade sooldumisega niisutatavatel kõrbealadel. Kapillaarjõud töötavad pumbana tõstes
ebarahuldava toimimise põhjuseid. Ooker koosneb mitmetest mineraalsetest ja orgaanilistest ühenditest Kelts ja selle aeglane sulamine kevadel Külmunud pinnases olev toru hakkab hiljem tööle võrreldes sulas pinnases oleva toruga 47. Millised on probleemid drenaazi rajamisel liivas ja kuidas neid lahendatakse? Põhiprobleemiks drenaazi rajamisel vähesidusates pinnastes (liivad, saviliivad, tolmjad kerged liivsavid) on torude ummistumine pinnaseosakestega. Dreenide ummistumist pinnaseosakestega (mehhaaniline ummistumine on põhimõtteliselt väga lihtne vältida: tuleb vaid takistada osakeste tungimist dreeni ja soodustada nende väljakandmist. Pinnaseosakeste tungimist dreeni saab kas takistada liidusepilude laiuse vähendamisega või liiduste filtermaterjalidega katmise teel. Torude isepuhastumisele saab loota ainult sidusates pinnastes ja juhul kui ei ole ookriummistumisohtu. Liiduste katmine on olnud maaparandajatele probleemiks nii kaua, kui dreenaazkuivendust on ehitatud
· väga tugevalt survelised alad (hästilagunenud turvas survelisel horisondil) ei saavutata drenaaziga vajalikku kuivendusintensiivsust - loobuda 44)Millised on probleemid drenaazi rajamisel liivas ja kuidas neid lahendatakse? Põhiprobleemid drenaazikuivenduse rajamisel: · pinnase deformatsioonid vee liikumisel, pinnase kandumine torusse · nõlva ja kaeviku varisemine Põhiprobleemiks drenaazi rajamisel vähesidusates pinnastes on torude ummistumine pinnaseosakestega. Dreenide ummistumist pinnaseosakestega (mehaaniline ummistumine) on põhimõtteliselt väga lihtne vältida: tuleb vaid takistada osakeste tungimist dreeni ja soodustada nende väljakandmist. Pinnaseosakeste tungimist dreeni saab kas takistada liidusepilude laiuse vähendamsega või liiduste filtermaterjalidega katmise teel. Torude isepuhastumisele saab loota ainult sidusates punnastes ja juhul, kui ei ole ookriummistumisohtu.