Häälitsused on ruigavad. Teda pigem kuuleb kui näeb, eriti pesitsus perioodil. Toitu otsib nokaga mudas sonkides, ka nägemise järgi. Tait ja lauk - arvukus langev, teistel tõuseb (eriti sookurel). Täpikhuik Porzana porzana - kaldataimestikus, aga ka sooniitudel. Pesa maas 11 kuival kohal või vesises kohas mättal. Vahel ujub, päevasel ajal lendab harva. Toitub selgrootuist ja seemnetest. hääl (loodusheli.ee) Rukkirääk Crex crex - niidud ja viljapõllud, pesa rohus pinnaselohus, toitub selgrootutest ja seemnetest hääl (loodusheli.ee) Lauk (Fulica atra) - veelind, pesa veetaimetükkidest kas ujuv või mättale kinnitatud. Pesitsusajal kakleb teiste veelindudega, aktiivne kogu ööpäeva vältel, üsna häälekas. Toit pms. taimne, ujub ja sukeldub hästi, maapinnal harva, lend kohmakas. hääl (loodusheli.ee) Sookurg Grus grus - sood, põõsas- ja lagerabad, viimasel ajal kipub ka metsa. Pesa kuivanud taimedest hunnik. 2 muna. Koorudes lähevad pojad pesast eemale
laikude teket, isegi veebruari lõpus; massiliselt märtsi lõpus. Lahkuvad oktoobri lõpuks. Rändab päeval, veidi enne päikeseloojangut laskuvad maapinnale, kuhu jäävad kogu ööks. Toitumine Toitub maapinnal, otsides toitu taimedelt nii kõrgelt kui nokk ulatub. Kevadel ja suve esimesel poolel otsivad peamiselt putukaid, suve teisel poolel ja sügisel seemneid. Pesitsemine Pesa on üsna kohev ja rohmakas korvike, tehtud kuivadest kõrtest; paikneb pinnaselohus. Pesa sisekiht on pehmem ja peenem. Kurnas on tavaliselt 3...5 muna, see on täis aprilli lõpus või mai algul. Suve jooksul veel ka teine kurn, mil esimene pesakond on juba lennuvõimeline. 10Käblik Troglodytes troglodytes pidevalt saba püsti. Eelistab paiku, kus kerge peituda: okste rägastikud, puude juured, põõsastikud, sageli kuusetihnikutes. Osavalt hüppab lakkamatult põõsaste vahel, tuulemurrus või jookseb maapinnal rohttaimede vahel
annaabi.ee 
