gravitatsioonilised jõud, millised mõjuvad taevakehade vahel. Taastuvate energiaressurssidena käsitletakse tavaliselt ka geotermilist energiat, mis on Maakera sisemuses toimuvate protsesside tagajärjeks. Väga sageli vabaneb selliste protsesside energia mittesoovitaval kujul, näit maavärinatena või vulkaanipursetena. Maakera sisemuses peituv energia on põhimõtteliselt kasutatav soojusena (kuumavee allikad ja fontäänid). Pinnase sügavpuurimisel jõutakse pinnasekihtideni, mille temperatuur on piisav soojuskandja (vee) kuumutamiseks soovitava temperatuurini. Taastuvate energiaressursside varud Maakera poolt aasta jooksul neelatud päikesenergia hulk on väga suur, s.o. 15 - 20 korda suurem kui kogu maakeral teada olevate fossiilsete kütuste energiasisaldus. Kui ka ainult 0,005% Maale langevast päikese kiirgusenergiast kulutataks energiavajaduste rahuldamiseks, oleksid seeläbi
kuuluvuse, vaid suuruse järgi. Nad pidid teistest üle olema ja seda tamm silmnähtavalt ka on. Kuid peale eestlaste pidasid tamme muiste pühaks ka mitmed teised Euroopa rahvad. Vana-Kreekas oli tamm pühendatud äiksejumalale, Vana- Roomas piksejumalale. Pikne lööb tõesti sagedamini tammepuusse, kui teistesse puudesse. Sellele on lihtne seletus. Tamme latv ulatub teistest üle või kasvab ta üksikuna keset lagedat, võimsat tüve hoidev sammasjuur ulatub sügavale veerikaste pinnasekihtideni, olles seega parimaks elektrimaandajaks (looduslik piksevarras). Harilik tamm aga põlema tavaliselt ei sütti. Arvati, et pikselöögi läbi läheneb piksejumal inimestele. 13 6.2. Pärimused ja legendid Nii soome eeposes "Kalevala" kui eesti eeposes "Kalevipoeg" on olemas laul Suurest Tammest. Üldjoontes on need sarnased. "Kalevala" 2. runo ja "Kalevipoja" 5. ja 6