Eesti pinnasele tekitatud mõjud 20. sajandil
Enamus nendest keskkonnakahjustustest on likvideeritud, kuid pikemaajaline puutumatus
oleks lõppenud suurejooneliste pinnasekahjustustega. Kõik saneerimistööd on läbiviidud
1994. - 1996. aastal. Vaieldamatult kõige reostatum objekt polügonil oli Tapasaare raketibaas,
mis hõlmas endaalla umbes 150 ha. Siin hoiti ka tuumalõhkepeadega varustatud rakette.
Tõsist ohtu kujutas endast aga raketikütusega läbi-imbunud pinnas. Samiiniga reostunud
pinnase maht oli 33 m3. Suuri pinnasekahjustusi tekitas ka Nõukogude armee kaevandus
tegevus. Kruusa ja liiva viidi karjääridest kokku minema umbes 1.5 miljonit kantmeetrit.
Kaevandamisega rikuti jäädavalt geomorfoloogiliselt huvitavad pinnavormid.
Laeva (Utsali) polügon oli Jõgeva ja Tartu piirkonda moodustatud sõjaväe kasutuses olev
maa-ala. Utsali külaelanikud sunniti kodudest lahkuma. 1954. aastal hakkasid polügonil
lennuvägede väljaõpped. Pommitajatest tulistati pardakahuritega ning heideti erineva
tugevusega pomme