Kordamine Geograafia eksamiks
Küllalt sagedane maalihete põhjus on nõlvakalde
muutus looduslike protsesside või inimtegevuse tagajärjel. Nii näiteks võib jõe loodusliku
erosiooni tõttu muutuda nõlva alumine osa järsemaks. Ärakantud materjali arvelt muutub
setete massi tasakaal, mis põhjustabki maalihke. Inimtegevuse mõju on looduslikke
maalihkeid soodustavate tegurite kõrval samuti oluline. Kuna just suuremate puude
juurestik tungib üsna sügavale setetesse, toimides loodusliku pinnaseankruna, siis
muudab nende hävitamine nõlva tavaliselt ebastabiilsemaks. Väga sageli vallandab
lihkeid nõlva moodustava pinnase loodusliku veesisalduse muutmine (nt. niisutamisega)
või pinna- ja pinnasevee liikumise takistamine. Vahel, kui jõe veetase väga kiiresti alaneb
(mis on eriti iseloomulik Pärnu jõe alamjooksule), või põhjavee tase suurte sadude või
lume hoogsa sulamise ajal tõuseb, kiireneb põhjavee liikumine nõlvas. Seegi võib
tekitada maalihkeid