kunstita pole tõelist elu." Inimestele annab kunst elust oma nägemuse. Terve maailm võib väljenduda kunsti abil, kuna kõik meie ümber on üks suur kunstiteos. Kui kunsti poleks, ei saaks väljendada tundeid, suhtumist, ei tekiks inimestel elamusi ja kogemusi. Loomingu võime elu täiendada peitub selle sügavuses. Et romaanidel, maalidel, klassikalisel muusikal, aga ka arhitektuurimälestistel ning kasvõi rahvatantsudel on midagi olulist öelda, siis ei saa neid üldjuhul kunagi pinnapealsuses süüdistada. Elu koosneb seevastu suurel määral pisiasjade lahendamisest ning nähtustest, millel pole väärtust. Seetõttu ei saa see kunagi sajaprotsendiliselt täiuslik olla. Looming kajastab alati kellegi ideaale ning unistusi, niisiis on teatud mõttes ülimuslik - ideaalid on teetähised, mis inimest tõeni juhivad. Ühiskonna ebatäiuslikkusele viitavad aga ideaalide lahknemised ning indiviidide võimetus neid täide viia. Seega on kunst pidevalt otsiva inimese jaoks oluline
Kuigi eelnev ei tähenda, et me elame moraali ja ilumeeleta ühiskonnas, pole võimalik ka väita, et eksistents on täiuslik. Seega on elule vaja midagi juurde anda ning kunsti suudab edukalt puudujääke kompenseerida. Loomingu võime elu täiendada peitub selle sügavuses. Et romaanidel, maalidel, klassikalisel muusikal, aga ka arhitektuurimälestistel ning kasvõi rahvatantsudel on midagi olulist öelda, siis ei saa neid üldjuhul kunagi pinnapealsuses süüdistada. Elu koosneb seevastu suurel määral pisiasjade lahendamisest ning nähtustest, millel pole väärtust. Seetõttu ei saa see kunagi sajaprotsendiliselt täiuslik olla. Looming kajastab alati kellegi ideaale ning unistusi, niisiis on teatud mõttes ülimuslik ideaalid on teetähised, mis inimest tõeni juhivad. Ühiskonna ebatäiuslikkusele viitavad aga ideaalide lahknemised ning indiviidide võimetus neid täide viia.
segab tõeliselt edukat propagandat, mis oleks võimeline võitma tõelisi masse, igal sammul. Kui vaid propaganda organiseerimine, tema sisu ja ta vorm hakkavad joonduma nende küllastunud intelligentide järgi, hajub kogu propaganda laiali ja kaotab igasuguse külgetõmbejõu. Tõsine propaganda ei eksisteeri mitte selleks, et rahuldada blaseerunud intelligente neis huvi äratava mitmekülgsusega, vaid selleks, et veenda eelkõige kõiki laiu rahvamasse. Massid oma pinnapealsuses vajavad alati märgatavaid ajavahemikke enne, kui nad isegi vaid pööravad tähelepanu ühele või teisele küsimusele. Selleks aga, et masside mälu omandaks kas või täiesti lihtsa mõiste, on seda masside ees vaja korrata tuhandeid ja tuhandeid kordi. Lähenedes massidele täiesti erinevatest külgedest, ei tohi me mitte mingil juhul muuta oma propaganda sisu ja me peame iga kord selle juhtima ühele ja samale järeldusele. Oma loosungit me