see käivitub aeglasemalt, hävitab haigustekitajaid infektsiooni lõppfaasis, tunneb haigustekitajat spetsiifiliselt ning sellel on immunoloogiline mälu. Tähtsad on B- ja T- rakud. B-rakud toodetakse luuüdis ning need toodavad antikehi. T-rakud toodetakse tüümuses ning need jaotatakse abistaja, tsütotoksilisteks ja regulatoorseteks T-rakkudeks. Üks tuntumain immuunsüsteemi kahjustavaid haigusi on AIDS, mis hävitab T-rakke. Lümfotsüüdid tunnevad haigustekitaja mõne üksiku pinnamolekuli järgi, mida kehas endas loomulikult ei esine. Neid molekule kutsutakse antigeenideks. Antigeenide äratundmiseks toodetakse spetsiaalseid valke (antikehasid). Tänu immuunmälule toimib ka vaktsineerimine. Organismi viiakse väiksel kogusel kahjutut haigustekitajaid ning käivitub antikehade tootlus ja tekivad mälurakud. Nt rasedustestil kasutatakse samuti antikehade süsteemi. Rasedustest on põhimõtteliselt filtripaber, millele on lisatud antikehad, mis reageerivad raseda
Vedelike pindmiste molekulide vahel mõjub pindpinevusjõud. Kui muid jõudusid peale pindpinevusjõu ei mõju, püüab vedelik võtta kera kuju. Raskusjõud venitab kukkuva vedelikupiisa välja. Pindpinevust põhjustavad molekulaarsed jõud. Vedelikuosakest vedeliku sees ümbritsevad teised osakesed. Resultantjõud, millega teised osakesed mõjutavad vaadeldavat osakest, on null. Väliskeskkonna molekulid tõmbavad vedeliku pinnamolekuli nõrgemalt kui vedeliku enda molekulid. Resultantjõud on suunatud vedeliku sisse. Pindpinevustegur on füüsikaline suurus, mis on võrdne vedeliku pinna ühe ühiku võrra suurendamiseks vajaliku tööga. A=Fx S=2lx 2 F x F A = = = 2 l x l S
annaabi.ee 
