PORTUGAL
Joonistus 2. Portugali riigikaart
1.3. Looduslikud tingimused.
1.3.1. Pinnamood
Pinnamoodi iseloomu järgi Portugali põhja- ja lõunaosad on hästi erinevad
teineteisest. Jõest ,,Tejo" põhjale domineerivad mäed ja mäestikud, lõunaosas on põhiliselt
tasandikud ja madalikud. Põhja-Portugali mäed moodustasid paleosooi perioodis. Jõede orud
jagavad neid platoodeks ja mäeahelikuteks.[2]
Lõuna-Portugalis jõest ,,Tejo" on pinnamod suhteliselt monotoonne. Siin on avar
Portugali madalik, mis on ühinenud ka mõnede platookujuliste kõrgustikutega. Tasandikute ja
platoode seas on ka harva kohtatavad lubjakivi massivid. Portugali lõunaosas pinnamod
jällegi kõrgeneb. Mäed siin sageli vulkaanilise päritoluga; kõige pikem Fóia mägi (902
meetrit) on lakoliit. Atlandi Ookeani põhjal 150 km rannikust asuvad 2 veealust vulkaanit.[2]
Peale jõe ,,Tejo" on Portugalis veel 2 suurt jõgi: Doru ja Gvadianna võtavad oma
annaabi.ee 
