Mati Unt - analüüs
Hüvasti, kollane kass on
realistlik: see taotleb teatavat üldistust. Tere, kollane kass! on antirealistlik; see taotleb
üldistuse tühistamist, teisendab kolmekümne aasta tagust teksti sedavõrd jõuliselt, et ületab
traditsioonilise travestia piirid. "Uue teksti kõrval kaotab noorpõlve "naiivne romaan"
korraga kogu oma naiivsuse." (Krull, 1993) Moekirjanikuna kohandab ta ennast, eriti
viimaste raamatute puhul, lugejaga ning pöörab suuremat tähelepanu retseptsioonile, muutes
teksti pinnalisemaks, vähem salapäraseks.
Teadvustades müügistrateegiaid, teeb ta enesest kui autorist teadlikult kauba, moodsa
müüdi. Tiit Hennoste kirjutab pettumustundega uuematest Undi teostest, et need on "pigem
kellopeli apelsiinit, väga kergesti analüüsitavad, selged ja lihtsad illustratsioonid. Lugedes
neid ilma alloleva teooriata tunduvad nad igavad ja tühjad, tekitades raskesti sõnastatava
postmodernistliku pilgu efekti... Unt ise liikus järjest enam ära... Esiteks ikka edasi juba