"pinnahoovus" - 1 õppematerjal

Meretranspordi geograafia

4 Bab-el-Mandebi 109 26 31 5 Sunda India ookeani põhjareljeef on tugevalt liigendatud, sügavus kõigub 2000 ­ 4500 meetri vahel. Suurimaks mõõdetud sügavuseks on 7209 m. Lõunapoolne ookeani osa on talvekuudel (august ­ september) kaetud kuni 55° -ni lõunalaiust jääga ja triivivate jäämägedega. Ookeani troopilistel laiustel esinevad kevadel ja suvel sageli taifuunid. Peamiseks lõunapassaatidest tekitatud pinnahoovus kulgeb Nõelaneemelt Lääne-Austraaliani. Suurimaks tõusude - mõõnade kohaks on Darwini sadama piirkond ­ 11 m ja Cambay laht Araabia meres ­ 11,9 m. 4. Põhja ­ Jäämeri on ookeanidest kõige väiksem ­ ligikaudu 4% Maailmamerest, pindalaga 14,7 milj. km². Laiem koht ­ 5,1 tuhat km, kitsam ­ ligikaudu 2 tuhat km. Läänepoolne piir kulgeb Norra kõige põhjapoolsemast punktist Lääne-Teravmägede kõige lõunapoolsema punktini, Taani