Oskar Luts
Ta loobus luuletamisest jäädavalt ja andus
proosaloomingule, leides seega varakult erilisi eksisõite tegemata oma õige ala.
Lutsu meelepärane ja andekohane kirjandusvorm on kõigepealt jutustus ja selle järel näidend ja följeton,
sõnastatud sidumata kõnes.
Följetone kirjutas ta ajalehtedele ,,Postimees" ja ,,Päevaleht". Hiljemini, 1912. a. algusest peale avaldas ta
neid pilke- ja naljalehes ,,Kilk", mida K. Pinkovski välja andis. Oma följetonide eest sai ta Pinkovskilt
soliidse honorari, nimelt 10 kop. realt, mis oli tolle aja kohta kõrge reatasu.
1908. aastal ilmus tal ajalehe ,,Elu" kaasandes ,,Kirjandus ja teadus" kaks följeton-jutustust: ,,Unenägu" 62.
numbris ja ,,Pungad" 70. numbris
Esimeses palas jutustab ta peost ja joomingust pritsimajas ja pidusöögist, mis oli korraldatud uue pritsi
ostmise puhul ja senise pritsi juubeli puhul, mis oli saanud 500 aastat vanaks. Pidutsemised lõppesid sellega,
annaabi.ee 
