Valter Külvet
jõust.
Kolmeteistaastaselt, 1977. aasta novembrist Valter oli siis 179 sentimeetrit pikk ja kaalus 64
kilo hakkas ta tegema treeningutel sihikindlamat jõualast ettevalmistust ka tõstekangiga. Ja selle
tulemusena lisanduski kõrgushüppes kümme senimeetrit. Kord nädalas käidi Abjas jooksmas ja teine
kord palli mängimas.
Jaanuaris lisandusid hüpped kangiga turjal. Põlvevigastuse perioodil tegi Valter kangiga ainult
poolkükke, pinkiste all. Sellest kujunenud refleksi tõttu ei teinud edaspidiselt ka süva kükke. Kuigi
suvel oli võistlusi palju keskmiselt kahekümne viie ringis, ei loobutud jõutreeningutest, tehti ikka
paar korda nädalas. Nagu ikka tehti alguses ka vigu raskuste protsentuaalne suhe kehakaaluga oli
liiga suur. Aga ülesanne selle jõutreeningu rakendamine täitis. Kui Valter poleks alustanud lihaste
intensiivset arendamist kangiga, poleks järgnenud ka oodatud edasiminekut.