"pingviinimune" - 1 õppematerjal

Polaaralad 2003

tükkideks. Ta tagahammastel on 3 teravat tippu, mis toimivad nii pistodadena kui hiilgevähkide väljasõelujana. Kiusvaalad – maailma suurimad vaalad, kelle suus on kiusplaadid, mis jooksevad pikineelu alla. Vaal ujub hiilgevähi sülemist lahtise suuga läbi ning filtreerib vähid välja.  Küürvaal liigub 200 km päevas. Lõuna- Jäämeri on vaalade kaitseala. Patagoonia änn on kõvera nokaga agressiivne lind, kes varastab pingviinimune ja sööb ära vastkoorunud pingviinipoegi. Toitub loomade jäänustest, kasutades oma kõverat nokka hüljeste ja vaalade kehade lõhkirebimiseks. Elavad pingviinikolooniate läheduses. Talve veedavad lõunapooluse meredel, et kevadel Antarktikasse naasta. Antarktika termatoom on kala, kes elab merevee külmumuspunkti lähedasel temperatuuril( 1, 9 kraadi C). Ta veri sisaldab antifriisi ja seetõttu ei külmu. Termatoom elab merepõhja läheduses ja toitub