Tõde ja õigus
lõpustseenis läheb Indrek ühes Tiinaga alla samalt Vargamäe väljamäelt,
mida mööda kord Andres ja Krõõt Vargamäele tulid. Ring on täis, aeg otsast alata.
Romaani viies köide on suuresti nostalgiline: Vargamäe paremad päevad on
möödas, sest muutunud on inimesed ja eluviis. Vargamäega toimunud muutus
kajastab siiski üldisemat ja väga olulist muutust inimkultuuri ajaloos. Füüsiline
jõud ja talupojaelu annab maad vaimseile pingutusile. Nähes muutunud Vargamäed,
mõistab Indrek, et miski maailmas ei püsi muutumatuna, tema ettekujutus
Vargamäest osutus illusiooniks. Ent hiljem jõuab Indrek tõdemuseni, et
mälestustelgi on oma väärtus. Lapsepõlvemaa on eriline just seetõttu, et
sisaldab midagi, mida enam pole, sisaldab 7 inimese kujutlust ajast, mil ta oli
teistsugune. „Kogu elu polegi muud kui mälestus või mälestuste mälestus.“
Tegelased http://sinkandus36.pbworks.com/w/file/fetch/103277319/6