"pingirivid" - 1 õppematerjal

Esiajalugu ja selle periodiseering

Urnmatuste kõrval maeti osa põletatud luid lihtsalt maassekaevatud lohkudesse. Surnute põletamine toimus harilikult väljaspool kalmeala. Pronksiajal levisid valdavalt Taanis ja Rootsis ka laevkalmed. Eriti just Rootsist on neid väga arvukalt, ainuüksi Gotlandilt teatakse neid üle 300. Sellised kalmed võivad asuda nii üksikult kui rühmiti. Kivid on asetatud laevakujuliselt, täävikivi on kõrgem, mõnikord on konstruktsioonis ka sõudjate pingirivid. Ajaliselt kuuluvad need hilisesse pronksiaega ja varasesse rauaaega, kuid laevkalmeid esines ka viikingiajal. Nende pikkus jääb 6­20 m vahele, suurim siiski 45 meetrit, tegu on ühe Gotlandi kalmega. Laevkalmeid on leitud ka Kuramaalt, Ahvenamaalt ja Eestist. Taanis maeti pronksiajal ka tammepuust tehtud kirstudesse, selles kalmevormis oli tegu laibamatusega. Kuna niisugused kirstud sulgusid hermeetiliselt, siis on