pooljuhtlülitite kommuteerimise niisugune järjekord, mis tekitab kolmefaasilise elektrimasina mähistes pöörleva magnetvälja. Viimast variant nimetataksegi pingevektori juhtimiseks (joonis 4.39). Sobivate pooljuhtlülitite valikuga ning nende juhtimisega pulsilaiusmodulatsiooni põhimõttel saab komplekstasandil tekitada mistahes pingevektori. Muutes kindla seaduspärasuse järgi pooljuhtlülitite valikut ja pulsilaiusmodulatsiooni tegurit saab pingevektorit soovikohaselt komplekstasandil pöörata. Võrreldes pulssjuhtimisega võimaldab pingevektori juhtimine suuremat faasipinget ja seega ka suuremat väljundvõimsust. Maksimaalne väljundpinge amplituud pulssjuhtimisel on Ud /2. Pingevektori juhtimisel on maksimaalne amplituud kuusnurgale moodustatud siseringjoone raadiusega, s.o. U d / 3 . Järelikult on pingevektori juhtimisel maksimaalne pinge 15,5 % võrra suurem. (311 V asemel 360 V ja keskväärtus 198 V asemel 229 V). Seega saab tänu
U5 U6 L3 telg Joonis 3.40 Ruumivektordiagramm. Kuuepulsilise väljavektormodulatsiooni saavutamiseks kasutatakse igat tabelis olevat kahendsõna (joonis 3.34). Resulteeriv ruumivektor kirjeldab muunduri pooljuhtlülitite seisundeid kaheksa ruumivektori U0...U7 abil. See vektor sisaldab kuute aktiivset pingevektorit U1, U6, vastavalt lülitite seisunditele 100, 110, 010, 011, 001, 101 ja kahte nullpinge ruumivektorit U0, U7 vastavalt lülitite seisunditele 111 ja 000. Joonisel 3.40 näidatud diagrammil (tuntud Concordia diagrammina) jagavad kuus 60° võrra nihutatud ruumivektorit tasandi võrdseteks sektoriteks. Pingevektorid on orienteeritud U1, U3, U5 faaside L1, L2, L3 telgede suunas. Toitepinge Ud amplituudi näitavad ruumivektorite moodulid. Nõutav seadevektor mooduliga u* ja faasinurgaga *