Tervisemõjur-UNI
2005).
On väga tavaline, et teismelised püsivad hilisõhtul virged ning tahavad hommikul kauem
magada. Tulemuseks on süstemaatiline igaöine paaritunnine unevõlg. Selleks et oma õige
unevajadus (99,5 tundi) täis magada, peaks nooruk, kes ärkab enne seitset, uinuma hiljemalt
kell kümme.
Pideva unevõla tõttu kujunevad koolilastel välja meeleolu- ja käitumishäired, hüperaktiivsus,
jonni ajamine ja tujukus. Noorukieas lisandub kergelt ärrituvusele ning kurbus- ja
pingetundele ka päevane unisus ja riskikäitumine, milleks võib olla alkoholi tarvitamine,
autoga kihutamine või muu ohtlik tegevus. Ka kofeiini sisaldavate ning ergutavate rohtude ja
jookide tarbimine võib uinumist ja une kvaliteeti häirida.
Tulemused koolis halvenevad, langeb tähelepanu- ja keskendumisvõime, kannatab mälu ja
reaktsioonikiirus, väheneb loomingulisus, tekivad või süvenevad konfliktid vanematega.
Esineda võivad unehäired: uneskõndimine, uneterror, hammaste krigistamine, öised