Kirjandusteaduse kodutöö - eesti luulekaanon
isamaalisust, vormiliselt mõõdukat originaalsust ja keeleliselt puhtust ning ilu. Tegelikult võib
väita, et 20. sajandi algus muutis eesti luulekaanonit kaasaegsemaks tänu
noorsoorühmitustele, nagu näiteks Siuru ja Tarapita, kuhu kuulus ka näiteks Marie Under,
kellele Alver analüüsitava luuletuse on pühendanud. Alver kuulus ka ise kirjandusrühmitusse
Arbujad, kus taodeldi rahvusromantismi asemel luules kõrgemat vaimsust ja pingestatumat
emotsionaalsust. See ajastu muutis kaanonit laiemaks ja tänu sellele kuuluvad sinna paljud
sajandi alguses tegutsenud luuletajad. Ka hiljem on proovitud seda näiteks futuristide,
sürrealistide ja teiste modernismi suundade esindajate poolt muuta, kuid see pole kuigivõrd
õnnestunud ja on kogu 20. sajandi vältel sisuliselt samaks jäänud.
Kui võtta arvesse, et temaatiliselt peaksid luulekaanonisse kuuluvad teosed käsitlema kuidagi