Nüüd pääseb vool generaatori ergutusmähisesse läbi skeemis oleva lisatakisti. Seeläbi väheneb ergutusvool ning väheneb ka generaatori pinge. Selle tulemusena nõrgeneb pinge relee mähises ning see ennistub algasendisse (kontaktid sulguvad). Protsess hakkab korduma. Pinge on seda stabiilsem, mida suurem on pingerelee vibreerimissagedus. Ja kui kontaktid avanevad/sulguvad juba ca 30korda sekundis, siis voltmeeter näitab meile juba stabiilset pinget. Sellisel pingeregulaatoril on ka paar olulist puudust: temperatuuri sõltuvus ja releemähise suur endainduktsioon. 57. Sagedusmuunduri tööpõhimõte. Sagedusmuundur muundab etteantud sagedusega sisendpinge muudetava sageduse ja pingega väljundpingeks. Sagedusmuundur koosneb alaldist, filtrist ja vaheldist. Alaldi muudab esialgse sagedusega vahelduvvoolu alalisvooluks. Filter silub väljundpinget, mille muudab sobiva sagedusega vahelduvvooluks vaheldi. 58
Sellega hakatakse ergutusahelat perioodiliselt lühistama, piiri (ca 7 . . . 8 A) lahutatakse kontaktid ja lisatakistite mistõttu pinge ei tõuse ka suurtel pööretel üle 7,6 V (II lülitamisega ergutusvooluahelasse vähendatakse generaa- reguleerimisaste). tori pinget ja voolu. Reguleeritava pinge karakteristiku parendamiseks käsu- T a g a s i v o o l u r e l e e on automaatlüliti generaatori tatakse kõnealusel pingeregulaatoril temperatuurikompen- ja aku vahel. Magnetsüsteemi ehituselt sarnaneb relee pin- satsiooni, kiirendavat takistit ja ühtlustusmähist, geregulaatoriga. Elektromagneti südamikul on kaks B i me t a l lp l a a t, mille kaudu ankur on ühendatud mähist: pinge- ja voolumähis. Esimene on generaatori ikkega, väldib reguleeritava pinge tõusu mähiste kuume- välisahelasse lülitatud rööpselt, teine -- jadämisi. Pinge- nemisel, mil nende takistus suureneb