Masinate elektrisüsteemides kasutatakse vahelduvvoolugeneraatorit. Vahelduvvoolugeneraatorit seepärast, et see generaator on generaatoritest üldiselt kõige kergem ja töökindlam. Vasakult paremale osad: rihmaseib, otsakaas, laager, rootor, laager, staator, otsakaas, pingerelee koos harjadega, alaldi, alaldi kate. Masinate generaatoreid võiks iseloomustada lühidalt: kolme- või viiefaasiline, vahelduvvoolu, elektromagnetergutusega, täisperioodalaldi ja pingeregulaatoriga varustatud generaator. Klemmipinge generaatoril võib olla 14 V või 28 V. Staatorimähistes lubatud töövool sõltuvalt generaatori tüübist ja võib olla 40...200 A. Kuna generaatori mähiseid läbib suur vool, siis ülekuumenemise vältimiseks töö käigus generaatorit pidevalt jahutatakse õhk- või vedelikjahutussüsteemi abil. Antud generaatori tüübi klemmipinge sõltub rootori pöörlemissagedusest. Selleks, et
sõltub auto korrasolek- töökindlus. Ootamatult tekkinud rike autol on tingitud igal 3 juhul elektrisüsteemist. Elektriseadmestik jaguneb: 1. Voolu allikad- Aku, generaator, patarei 2. Voolutarvitid- Valgustusseadmed, Starter, süütesüsteem Aku- vajalik süüde süütesüsteemi tööks( min.10,2 V ), Tarvitite toitmiseks, starteri töötamiseks, mootori tööks tühi käigul, mugavussüsteemide tööks. Generaator- Aku laadimiseks, mootori tööks Max. rpm, seda koostöös pingeregulaatoriga- mis tagab agu laadimise tühjenemise korral ja takistab ülelaadimist mootori pööredel (10,2-14,2 V) Süütesüsteem- muudab 12 V madalpinke mitme 12-24 kW Käividus süsteem- Käivitab mootorid v= v normaalne= B. - 1..2 s. D. - 2...4 s Suvel B. -2..3 s: D. - .3...4 s. Talv Starteri võimsus= 1.2kW Auto elektrisüsteem on ühe juhtmeline: ,,Kere" on miinus- lihtne, kiirem ja kergem. Elektrisüsteem koosneb ...
olema kolmnurkühendus! · Kui mootor on paigalseisus raskelt koormatud, ei sobi see meetod mootori käivitamiseks · Selline meetod sobib aga ventilaatorite ja pumpade käivitamiseks · Käivitamisel paispoolidega (reaktoritega) tekitatakse käivituse alguses pingelang I1xp läbi paispoolide ja mootor saab madalama pinge · Pöörlemiskiiruse saavutamisel ja käivitusvoolu nõrgenemisel lülitatakse mootor ümber täispingele · Käivitamine sujuvkäivitiga toimub elektroonilise pingeregulaatoriga, mis võimaldab pinge efektiivväärtust sujuvalt tõsta · Sujuvkäiviti vähendab käivitusvoolu ja momenti · Ühe sujuvkäivitiga võib käivitada korraga ka mitu mootorit Sagedusmuundur 30 · Käivitamine sagedusmuunduriga on efektiivseim viis asünkroonmootori käivitamiseks ning pöörlemiskiiruse reguleerimiseks
α t α t λ iv λ iv t t φ Joonis 4.28. Vahelduvpingeregulaatori väljundpinge ja –voolu diagrammid erinevate tüürnurkade puhul Joonisel 4.29 on näidatud pingeregulaatoriga sujuvkäiviti kasutamine kahe asünkroonmootori üheaegse käivitamise lülituses. Mõlemat mootorit toidetakse ühisest toitevõrgust läbi liigvooluvabastiga kaitselüliti ja kontaktori kontaktide ning sujuvkäiviti. Mootorite liigkoormuskaitse on realiseeritud eraldi termoreleedega. Toitevõrk Liigvooluvabastiga kaitselüliti või sulavkaitsmed Kontaktor Sujuvkäiviti
annaabi.ee 
