kohaselt, ning koos sellega pingelang takistil R ja ka DD2 sisendpinge selle hetkeni ning saavutatakse oleku ajasuhte muutmisega. Väiksema voolu korral on pausi ja impulsi kestus suurem, ssuurema voolu loogika avanemis pinge. Nüüd läheb DD2 väljund 1-te, DD1 väljund 0, ning lülitus on algasenndis korral väiksem kusjuures pingeregulaatorides kasutatakse impulsi laiuse modulatsiooni kus lültiamis kunni järgmise sisend impulsini. Muundus tehnika: Kaasaegsete elektriajamites vajatakse, nii alalis sagedus on konstantne. kui vahelduvvoolu, kus juures nii saadav alalispinge, kui ka vahelduv pinge ja sagedus peavad olema reguleeritavad. Kuidas muuta vooluliiki, see on vahelduvvoolust alalisvooluks ja ka vastupidi, sellega tegeleb muundus tehnika. Kolmefaasilised alaldid: Ühefaasilised alaldid mida käsitleti elektroonika
koormuse induktiivsusse kui juhtahela poolt lüliti avatakse muudab induktiivsuse emj oma polaarsust avaneb diood VD ja koormusvool jätkub induktiivusesse salvestunud energia abil. Voolu reguleerimine tarbijas millega kaasneb mootori pöörlemiskiiruse muutus, toimub lüliti suletud ja avatud oleku ajasuhte muutmisega. Väiksema voolu korral on pausi ja impulsi kestus suurem, ssuurema voolu korral väiksem kusjuures pingeregulaatorides kasutatakse impulsi laiuse modulatsiooni kus lültiamis sagedus on konstantne.
annaabi.ee 
