mootori toitmiseks reguleeritava sageduse ja amplituudiga pingega. Sümmeetriliste faasipingete puhul on need omavahel 120° võrra nihutatud, kusjuures eri faaside pingekõverate kuju ja amplituudid on ühesugused. Vaheldeid juhitakse plokk- või pulssjuhtimise põhimõttel. Plokkjuhtimisel moodustatakse vahelduvpinge negatiivne või positiivne poolperiood pooljuhtlüliti ühekordse avamise ja sulgemisega. Selle tulemusena tekivad väljundis nelinurksed (ristkülikukujulised) pingeplokid. Siinuselist vahelduvpinget pole plokkjuhtimisega võimalik saavutada. Voolukõver koosneb sel juhul eksponentkõvera lõikudest. Joonisel 4.37 on näidatud kuuetaktilise vaheldi väljundpinged juhul, kui korraga on avatud kaks ventiili ning poollaine kestuseks on 120 elektrilist kraadi ning juhul kui üheaegselt on avatud kolm ventiili ning poollaine kestus on 180 elektrilist kraadi. 136
Rakendades trafo mähisele pinge Ud s, vastupingestub diood VD3 ja väljunddrosseli vool läbib vabavooludioodi VD. Sildlülituses ja eraldustrafoga pulsilaiusmuundurid. Need muundurid kasutavad keskväljavõttega trafo magnetahelat kahes kvadrandis. Joonisel 1.29, a on ilma alaliskomponendita vahelduvpinge rakendatud trafo primaarmähisele. Selle pinge kuju on sarnane plokkpingele (sümmeetrilised positiivsed ja negatiivsed pingeplokid), kuid koormusel on alati alalispinge. Joonisel 1.29, b, näidatud keskväljavõttega muundur koosneb ainult kahest transistorist, kuid vajalikud on kaks kondensaatorit (üks kondensaator kummalgi pool keskväljavõtet). Sellist lülitust kasutatakse mõnikord veidi väiksematel võimsustel kui täissildlülitust. Kahetaktiline alalispinge muunduspõhimõte võimaldab ehitada kõrgema kasuteguriga lülitusi. Kahefaasiline kahetaktiline muundur on näidatud joonisel 1.29, c. Lülitus koosneb
annaabi.ee 
