J=1 ja K=1 kombinatsiooni puhul muudab ta oma väljundoleku vastupidiseks. 35.D ja T trigerid. D-triger ehk nihketriger. D(elay) on ühetaktiline. T-triger ehk loendustriger. Kahetaktiline. Lülitub ümber iga kord, kui sisendisse saabub järjekordne impulss. 36.MS-printsiip trigerite ehitamisel. Ühetaktilise mäluga triger. Kaks kokkuühendatud trigerit, millest teine (Slave) muudab väärtust alles siis, kui esimese (Master) väärtus on muutunud. 37.Mida formeeritakse formeerikute abil? 1) Pingenivoosid (näit. 5V -> 60 V) 2) Lühikesi impulsse pikkadest 3) Pikki impulsse lühikestest 4) Fronte (kaldus frondid järsuks) 38.Lühikese impulsi formeerija. 39.Lühikese impulsi pikendamine. 40.Schmitti triger, selle hüsterees, otstarve. 41.Trigerite PRESET/CLEAR, STOP/RUN, LATCH/LOAD. PRESET ja CLEAR on algoleku andmiseks: PRESET 1, CLEAR 0. STOP ja RUN on töötamise keelamiseks/lubamiseks. 42.Registrite tüübid. Register on hulk ühtse juhtimisega trigereid
lise sõltuvuse probleem. Eeldatakse, et aktiivvõimsuste optimaalse talitlusega seotud probleemid on reaktiivvõimsustest sõltumatult enne lahendatud. Seega on reaktiivvõimsuse ratsionaalse kompenseerimise ülesanne tegelikult kogu elektrisüsteemi üldine, kõiki hierarhianivoosid haarav, otsitavate para- meetrite tohutu hulga ja seetõttu väga suure mahu ja keerukusega ülesanne. Kogu selle tervikliku ja kõiki pingenivoosid haarava ülesande koos lahen- damine pole praktiliselt reaalne. Eesti elektrivõrk jaguneb vastavalt kahele eraldi äriüksusele kaheks osaks põ- hi- ja jaotusvõrguks. Vastavalt sellele tuleb ka reaktiivvõimsuse kompensee- rimise huvisid püüda mõistlikult lahutada ja samas koordineerida. Suurel mää- ral eraldi toimub nende võrkude juhtimine, arenguplaanide ja projektide koos- tamine, sealhulgas reaktiivvõimsuse kompenseerimisega seotud küsimuste la- hendamine