Sisend impulsi saamisel avatakse VT1, tema kollektori pinge väheneb, ning kondensaator C1 hakkab reguleerimine. Alalisvoolu muundamisel toimub alalispinge reguleerimis protsess ja võib toimuda ka tühjenema joonisel näidatud teed pidi. Tühjenemis ahelasse jääb ka toitepinge allikas, mis püüab polaarsuse muutmine millega omakorda kaasneb tarbija voolu suuna muutus. Pingemuutmine kondensaatorit ümber laadida. Tühjenemisvool läbides takistust Rb2 tekitab seal pingelangu, mille muundamise käigus võib olla nii pinget vähendav kui pinget tõstev vaheldamine on alalisvoolu miinus on suunatud VT2 baasile. Selle pingelangu toimel VT2 baasile VT2 suletakse. Nüüd lakkab VT2 muundamine vahelduvooluks. See juures võidakse muundada alalisvoolu kas võrgusagedusega
5.5 Jõuelektroonikas kasutatavate muundurite liigitus kaasaegsed elektriajamid vajavad töötamiseks erinevaid vooluliike kusjuures voolu parameetrid peavad olema küllalt suuresti reguleeritavad. Joonis 5.5.1 Alaldamisel muundatakse vahelduvvool alalisvooluks kusjuures võib toimuda ka pinge reguleerimine. Alalisvoolu muundamisel toimub alalispinge reguleerimis protsess ja võib toimuda ka polaarsuse muutmine millega omakorda kaasneb tarbija voolu suuna muutus. Pingemuutmine muundamise käigus võib olla nii pinget vähendav kui pinget tõstev vaheldamine on alalisvoolu muundamine vahelduvooluks. See juures võidakse muundada alalisvoolu kas võrgusagedusega vahelduvooluks või mingi muu sagedusega vahelduvvooluks. See juures võib olla sagedus ka reguleeritav kuna kaasajal on levinud asünkroonmootorite kiiruse reguleerimine sageduse muutmisega. Vahelduvvoolu muundamine on lihtsamal juhul ainult pinge
annaabi.ee 
