märksa energiakadu liinis. Et aga pinge generaatori väljundis tavaliselt ei ületa 20 kV, seatakse liini alguses üles pingekõrgendustrafod, mis tõstavad vahelduvpinge vajaliku kõrguseni. Pinge peab olema seda kõrgem mida pikem on ülekandeliin ja mida suurem on ülekantav võimsus. Näiteks on vajalik 100 MW võimsuse ülekandeks 1000 km kaugusele ligikaudu 500kV-st pimget. Elektrienergia jaotuse kohtades tarbijate vahel seatakse üles pingemadaldustrafod, mis vähendavad pinge vajaliku suuruseni, näiteks 6 kV-ni ja lõpuks vähendatakse pinge veel kord elektrienergia tarbimispaikades madaldustrafode abil 127, 220 või 380 voldini ning juhitakse vahetult elektritarbijateni ettevõtetes või eluruumides. Peale nende põhiliste rakendusalade kasutatakse trafosid mitmesugustes elektriseadmetes (soojendus- ehk kütte-, keevitus jms.), samuti raadio-, side-, automaatika- jne. Seadmetes.
indeksiga 2. Kui U1 > U2, siis trafo on pinget madaldav, vastupidisel juhul pinget kõrgendav. Suurema nimipingega mähist nimetatakse ülempingemähiseks ning väiksema nimipingega mähist alampingemähiseks. Trafod võivad olla ühe- või kolmefaasilised. Trafo südamiku ülesandeks on suurendada magnetilist sidet primaar- ja sekundaarmähise vahel. Trafod võib jahutuse seisukohalt liigitada õhk ja õlijahutusega trafodeks. Vastavalt U1 ja U2 suhtele liigitatakse trafod: U1 > U2 pingemadaldustrafod U1 < U2 pingekõrgendustrafod U1 = U2 eraldustrafod Ideaalses trafos, kus energiakaod mähise juhtmetes ja trafo südamikus puuduvad, on primaar- ja sekundaarahelate näivvõimsused võrdsed. S1 = S2 ehk U1 x I1 = U2 x I2 Trafo põhiliseks iseloomustussuuruseks on ülekandetegur n= 2 / 1 = U2 / U1 = I1 / I2 54. Elektrimootori tööpõhimõte. Elektrimootor on muundur, mis muundab elektrilise energia mehaaniliseks energiaks.
annaabi.ee 
