Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
alalisvooluõnnetused. Vahelduvvool muudab voolusuunda 50 korda sekundis. Sellega tõuseb
ventrikulaarse fibrillatsiooni tekitamise tõenäosus ka lühikeste voolukontaktide ja teatud
voolutugevuste korral. Vahelduvvool langetab fibrillatsiooni läve ekstrasüstolite käivitamise teel.
Pingelehter – lähenemisel tugevvoolu allikale tekib pingelehter. Seejuures on tegemist voolu
juhtivast kontaktpunktist lähtuva potentsiaalierinevusega, mille tugevus kauguse suurenedes
väheneb. Pingelehtrit on võimalik olenevalt maastiku olemusest tõendada ka veel 10–20 m
kauguselt. Kontaktpunktile lähenedes pinge suureneb. Keha läbistava elektrivoolu oht suureneb.
Kaarleek – kõrgepingekontaktid võivad kaasa tuua kaarleegi moodustumise. Eelduseks on kõrge
potentsiaalierinevus voolu juhtiva juhtme ja läheneva maandatud keha vahel. Kaarleegi
ülekandumisel variseb õhu üleminekutakistus järsku kokku. 10 000 voldi korral võivad
annaabi.ee 
